Venemaa tunnetab NATOs julgeolekuohtu
Jürgen Tamme
Postimees
9. veebruar 2010
Vene julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi hinnangul kujutab NATO tõsist ohtu Venemaa julgeolekule.
«Kahtleme sügavalt, et tunneme end NATO laienemise järel turvalisemalt,» ütles Patrušev AFP vahendusel. «Meie jaoks kujutab allianss üsna tõsist ohtu.»
Laupäeval ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Venemaa uut sõjalist doktriini kommenteerides, et ta on üllatunud, kuna selle kohaselt on NATO peamine oht Venemaa julgeolekule. Rasmusseni sõnul ei peegelda doktriin reaalset maailma.
Dokumendis viidati asjaolule, et NATO liikmesriikide sõjaline infrastruktuur liigub üha lähemale Venemaa Föderatsiooni piiridele.
Palin: Ameerika on valmis uueks revolutsiooniks
Edward Luce, FT
E24
8. veebruar 2010
Endine USA asepresidendikandidaat Sarah Palin andis eile üsna varjamatult mõista, et ta valmistub 2012. aastal presidendiks kandideerima.
Ühtlasi väitis ta, et kui Barack Obamal oleks tahtmine ametisse tagasi valitud saada, peaks ta astuma radikaalseid samme. Näiteks astuma sõtta Iraani vastu.
Palini kommentaarid uudistekanalile Fox News tulid pärast pühapäevast provokatiivset kõnet Tea Party konventsioonil Nashville'is.
Palin ütles teda valjuhäälselt kandideerima õhutavale rahvahulgale: «Ameerika on valmis uueks revolutsiooniks ja teie olete osa sellest.»
Endine Alaska kuberner pilkas presidenti kui telesuflööriga karismaatilist kutti ning väitis, et viimane on küll kõva sõnameister, kuid ei kõlba eriti hästi USA vägede ülemjuhataks.
Kõige vastuolulisemaks aga tõotavad kujuneda Palini pühapäevased sõnad Obama aadressil, kui ta ütles Foxile: «Asjad muutuksid muidugi dramaatiliselt, kui ta ennast käsile võtaks ja teeks kõik endast oleneva, et meid endid ja meie liitlasi kaitsta.»
«Ütleme näiteks, et ta kuulutaks sõja Iraanile. Või astuks julgelt esile ja annaks oma parima, et seista Iisraeli eest - mida ma ise temalt väga ootaks,» ütles Palin.
Kui talle hakati käima peale küsimustega, kas ta kavatseb 2012. aastal presidendiks kandideerida, vastas Palin: «Ma teeksin seda, kui usuksin, et see on parim, mis ma meie maa ja oma pere heaks teha võiksin.»
Samas andis Palin, kes oma kõne eest 100 000 dollarit tasu võttis ja selle «ühiseks eesmärgiks» lubas annetada, märku, et ta võib tänu oma sidemetele Tea Party liikumisega ka kolmanda partei kandidaadina kandideerida - umbes nagu Ross Perot aastatel 1992 ja 1996. «Te olete mõlema partei masinavärgid juba väga närvi ajanud,» ütles ta. Paljud Tea Party liikmed boikoteerisid küll üritust sel põhjusel, et seal küsiti pileti eest 549 dollarit.
Ühtlasi lubas Palin toetada vabariiklaste praeguste juhtide peamisi rivaale, kuna viimased olevat osa «süsteemist».
Palini soovitus, et Obama Iraani ründaks, kasvas välja tugevast kriitikast selle aadressil, kuidas president terrorivastase sõjaga toime on tulnud. Eriti rahulolematud ollakse Obama otsusega tuua jõulude ajal väidetavalt lennukit õhata üritanud nigeerlane Umar Farouk Abdulmutallab üle tsiviilvanglasse, kus tal on õigus vaikida.
Seda otsust on karmilt hukka mõistnud paljud teisedki konservatiivid, sealhulgas eelmine asepresident Dick Cheney, nimetades seda nõrkuse märgiks. Paljude arvates läks sellega kaduma võimalus Adbulmutallabilt rohkem informatsiooni kätte saada. Ametnikud väidavad aga, et Abdulmutallab on uurijatega koostööd teinud. Obama nõunik terrorismi vastastes küsimustes, John Brennan, ütles pühapäeval, et ta informeeris mõjukaid vabariiklastest seadusandjaid oma otsusest jõululaupäeval ning keegi polevat vastu vaielnud.
Jane Mayer kirjutab ajakirja New Yorker selle nädala numbris, et 153st alates 2001. aasta 11. septembrist USAs süüdimõistetud terroristist said 150 oma karistused tsiviilkohtutes ning et praktiliselt kõigi puhul leidis see aset eelmise presidendi George W. Bushi valitsemisajal.
Bushi Valge Maja aegne advokaat Bradford Berenson ütles Mayerile: «Kui rääkida jätkusuutlikkusest Bushi ja Obama vahel, siis on klaas minu kui karmi käe pooldaja hinnangul 85 protsenti täis.»
Uued päikeseplekid ennustavad kosmilisi torme
Inna-Katrin Hein
Postimees
8. veebruar 2010
USA teadlased avastasid Päikeselt rühma uusi plekke.
Teadlased jätkasid, et uute plekkide teke võib ennustada tugevaid kosmilisi torme, kirjutab spaceweather.com.
Nüüd avastatud päikeseplekid tähistati numbriga 1045.
Päikese tugevad plasmapursked saadavad Maa suunas elektronide ja prootonite voo, mis võivad satelliite rikkuda. Samuti on laetud osakeste voog ehk päikesetuul magnettormide ja virmaliste tekitajaks.
Teadlased ei pakkunud veel välja täpset aega, millal massipursked või kiirgustormid Maani jõuavad.
Päikeseplekid on Päikese fotosfääri eriti tugeva magnetväljaga gaasikogumid, mis tunduvad tumedana seetõttu, et nad on ümbritsevast gaasist tuhandeid kraade jahedamad.
Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päike pöörleb ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel.
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk päikeseplekke.
Päikese aktiivsusperioodid korduvad keskmiselt iga 11 aasta tagant.
Lumetõrjel appi läinud põllumehi ähvardab trahv
Priit Luts
ERR
8. veebruar 2010
Ekstreemsetes oludes on vallavalitsused kutsunud põllumehi oma võimsamate traktoritega appi lumetõrjele, kuid tolliametnikud ei luba erimärgistatud diislikütuse kasutajatel lumetõrjet teha.
Seni on toll erijuhtumitel appi tulnud põllumehi hoiatanud ja andnud 48 tundi aega kütuse vahetamiseks, kirjutas Meie Maa.
"Mehed ei taha appi tulla, ütlevad, et korraks kütuse vahetamine on kulukas asi ja kui ei vaheta, ähvardab trahv. Nüüd, kus lund on ääretult palju, oleme hädas," rääkis Salme vallavanem Kalmer Poopuu.
Saaremaa Ökoküla juhataja Koit Kull, kes ise traktoriga kümme aastat lund lükanud, ütles, et varasematel talvedel pole sellist probleemi üles kerkinud. "Esiteks oli lund vähem, teiseks läks riigil ilmselt natuke paremini ka. Praegu on vaja aktsiis kätte saada ja maksuamet ning rahandusministeerium töötavad aktiivselt selle nimel, et riigi maksutulud täis tuleks."
Ginter: tulevikus võiks eutanaasiat lubada
Alo Raun
Postimees
7. veebruar 2010
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri sõnul võiks aktiivse eutanaasia kaugemas tulevikus ka Eestis seadustada.
«See on üks teema, mis Eestis arutamist kindlasti tahab,» rääkis Ginter Postimees.ee'le. «Olen seisukohal, et pikas perspektiivis võiks tõepoolest midagi taolist ette võtta.»
Tema sõnul ei saa kohe eutanaasiat seadustada, sest arstkond, kelle õlule jääks suretamisabi andmine, ei ole veel piisavalt usaldusväärseks muutunud.
«Enamikus Eesti arstides oleme kindlad ja usaldame neid, aga enesepuhastusvõime arstkonna sees ei ole nii hea, et võiksime päris kindlalt seda teed minna,» rääkis ta.
Ginter meenutas selle näitena kolmapäevast ETV saadet «Pealtnägija», kus paljastati, et perearst Sergei Šikovil on mitu korda tuvastatud narkojoove, kui keegi ei ole teda seetõttu ametist vabastanud.
Tribunalil on jumet
Ginter nägi positiivseid jooni Suurbritannias nädala alguses eutanaasiadebati algatanud menukirjanik Terry Pratcheti ideel luua nn eutanaasiatribunalid, kuhu kuuluvad teiste seas arst ja jurist ning mis otsustavad, kas konkreetsel inimesel lubataks saada suretamisabi või mitte.
«See võtab kindlasti eksimisriske vähemaks, sest seotud osapooli ja kaitsemehhanisme on rohkem.»
Tema sõnul otsustavad ka arstid taolisi küsimusi reeglina mitmekesi. «Kui võtta juurde juristi seisukoht, siis see teeks situatsiooni kindlamaks.»
Ginteri hinnangul on selle lahenduse põhiküsimus pigem, kas mitmeliikmeliste komisjonide pidamine ei lähe liiga kulukaks. «Sellist süsteemi töös hoida on äkki väga kallis.»
Ta ütles, et ei julge öelda, kas Pratcheti kirjeldatud lahendus sobiks Eestisse kõige paremini, kuid leidis, et see vääriks arutamist.
Jurist pole võluvits
Ginteri sõnul ei saa juristi kaasamist võtta iseenesest hea lisalahendusena.
«Ma ei teeks siin isegi vahet - juristkonna enesepuhastamisvõimet oleme samamoodi näinud ja ega see ka liiga kõrge ole,» leidis Giner.
«Kui kõrgeid standardeid need ametialad oma liikmetele seavad, sellest sõltub, kui palju võib otsustamist nende kätte julgelt lubada,» viitas ta nii arstidele kui juristidele.
Alzheimeri tõbe põdev Terry Pratchett kutsub Suurbritanniat üles legaliseerima parandamatult haigete aktiivset eutanaasiat. Küsitlused näitavad, et teda toetab vähemalt kolm neljandikku brittidest.
Postimees.ee korraldab esmaspäeval algusega kell 12 eutanaasia seadustamise teemalise debati, et koos Eesti Väitlusseltsiga taaskäivitada online-väitluste sari.
Vaata lisaks:
USA kutsub maailma Iraani vastu ühinema
Hendrik Vosman
Postimees
7. veebruar 2010
Rahvusvaheline üldsus peab tuumaprogrammi hoogustavale Iraanile ühiselt survet avaldama, teatas täna USA kaitseminister Robert Gates.
Euroopas töövisiidil viibiv Gates ütles Roomas pärast kohtumist oma Itaalia ametivenna Ignazio La Russaga, et Iraan pole vaatamata USA ja teiste riikide koostööettepanekutele seni suutnud hajutada maailma kartusi oma tuumaprogrammi tegeliku eesmärgi pärast, vahendas AFP.
«Kui rahvusvaheline üldsus üheskoos Iraani valitsusele survet avaldab, usun ma, et on veel aega, et sanktsioonid ja surve mõju avaldaksid. Kuid me peame kõik koos töötama,» ütles Gates.
Gates tegi oma avalduse pärast seda, kui Iraani president Mahmoud Ahmadinejad andis täna Teherani aatomiprogrammi juhile korralduse hoogustada uraani rikastamist 20 protsendini.
Suurbritannia teatas seejärel, et kui Iraan uraani rikastamise ka tegelikult ette võtab, on tegemist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumisega.
Lääs kardab, et Teheran tahab uraani rikastada kõrge tasemeni, mis võimaldaks selle kasutamist tuumarelvaprogrammis. Iraan kinnitab, et rikastab uraani puhtalt rahumeelsetel eesmärkidel.
BBC teatel läheb tuumaelektri valmistamiseks vaja umbes kolme protsendini rikastatud uraani. Tuumarelvades kasutatav uraan aga peab olema rikastatud 90 protsendini.
Vaata lisaks:
Teadlased vusserdavad kliimamuutustega?
Fiona Harvey, FT
E24
7 veebruar 2010
Lähipäevil võtavad kohtunikud istet ja otsustavad, mis saab ühest Suurbritannia silmapaistvaimast kliimateadlasest.
Ühtlasi määrab kohus viieliikmelise, ekspertidest ja teadlastest koosneva kolleegiumi, kes hakkab uurima Suurbritannia East Anglia ülikooli (UEA) kliimaekspertide väidetavaid väärtegusid. Peamiselt võetakse luubi alla ülikooli kliimauuringute osakonna direktor professor Phil Jones.
Kui mõtelda kliimateadlaste vaiksele elule ja tegevusele, kes tasapisi oma töö kallal nokitsevad, temperatuuride andmeid jälgivad ja arvutiekraanil ilmaolude mudeleid vaevad, siis sellist draamat nagu ei ootaks.
Poleemika on tekitanud professor Jonesi ja teiste UEA kliimateadlaste e-kirjad, mida nad teiste maailma ülikoolidega umbes aasta jooksul on vahetanud. Mõned sõnumitest, mis UEA serveritest «välja häkiti» ja veebi kõigile vaatamiseks üles pandi, osutavad väärtegudele teadusasutuse akadeemilises vaikuses.
Süüdistusi on kolm ja need on väga konkreetsed: professor Jones ja teised üritasid õõnestada teadusliku refereeringu ehk eksperthinnangu protsessi; professor üritas varjata teiste poolt nõutud andmeid; andmeid on osaliselt muudetud ja manipuleeritud. Juhtumiga tegeleb ka Briti politsei.
Professor Jones väidab, et kõik süüdistused on alusetud ning et tema sõnad on kontekstist välja võetud. Kuid skandaal on juba jätnud oma jälje.
«Kuigi see olukord on ülimalt pingeline, üritan ma keskenduda oma teadustööle,» ütles professor sel nädalal.
Probleemi on võimendanud ka professori viletsavõitu reaktsioon süüdistustele. Jonesi toetajad ehitasid oma kaitsekõned faktile, et e-kirjad olid varastatud. Kuna e-kirjade ehtsust keegi kahtluse alla ei seadnud, siis jäigi paljudele mulje, et UEA-l paremaid argumente polnudki.
Skandaal ise puhkes mullu novembris, mis oli teadlaste jaoks kõige vastikum võimalik ajastus - just enne ÜRO Kopenhaageni kliimakohtumist. Uudised e-kirjadest rändasid mööda internetti ringi, mõnikord moonutatud kujul.
Kliimaskeptikutel oli sellest loomulikult hea meel, kuna see andis neile uut mõjujõudu. Kuigi juhtumil oli teatud laastav mõju, jäi skandaal meedias siiski Kopenhaageni kõneluste ja vaidluste varju.
Uuesti sattus kliimateadlaste usaldusväärsus rambivalgusse aga siis, kui selgus, et valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) 2007. aasta ettekandes avaldatud väide - nagu sulaksid Himaalaja liustikud 2035. aastaks üles - oli vale.
Väitega lagedale tulnud liustikuteadlane ei olnud oma järeldusi eksperthinnangu protsessiks esitanud ning seega ei oleks neid tohtinud IPCCi raportisse kaasata. IPCCi esimees Rajendra Pachauri reageeris juhtunule väga aeglaselt.
Kõigepealt keeldus ta asja üldse kommenteerimast. Lõpuks, enam kui nädal hiljem, saatis IPCC välja pressiteate, milles ütles: «Meil on kahju, et protseduurireegleid antud juhul halvasti järgiti.»
Niivõrd vilets reaktsioon ei jäänud avalikkuse tähelepanuta. Nii sattusidki UEA skandaal ja professor Jones isiklikult taas rambivalgusse, kuna üks vastuolu rõhutas teist. Skeptikute veebilehe Climate Depot tegevjuht Marc Morano ütles, et nimetatud skandaalid tõestavad seda, mida skeptikud alati on väitnud.
Ta sõnas: «Avalikkuse silmis on globaalne soojenemine üks väljamõeldud asi. Ja avalikkus ei eksi. Need skandaalid on seda vaid kinnitanud.»
Kõigi väidete ja vastuväidete, salapäraste teadusterminite ja -meetodite üle tekkinud vaidluste ning isiksuste konfliktide varjust koorub aga välja kaks tõsiasja. Esiteks: kliimateadus vastas kriitikale üliabitult. Ja teiseks: ekspertidel on suuri raskusi oma asjade avalikkusele edastamisel.
Enamik mõistab, et kliimateadlaste arvates on nad otsekui sõjaleeri poolt sisse piiratud. Skeptikute e-kirju tuleb neile lainetena kogu maailmast. Tihti tabavad neid isiklikud solvangud, millest skeptikute veebilehed lausa kubisevad.
Informatsioonivabaduse seadusest tulenevalt esitatakse UEA-le pidevalt igasugu päringuid, millest enamik pärineb skeptikute sulest ja paljud on kergemeelsed.
Majandusteadlase lord Sterni sõnul tuleks skeptikuid sama rangelt jälgida, kui nende kriitika objekte: «Nende väited ja andmed tuleks ka läbi uurida.»
Imperial College'i Granthami instituudi direktor söör Brian Hoskins, kes on ühtlasi Suurbritannia tuntumaid kliimateadlasi, ütles, et teadlaste vaatevinklist on jõuline debatt teretulnud: «Iga hea teadlane on loomult skeptik. Sellega me ju tegelemegi: uurime asju sügavuti, seame kõike küsimärgi alla, uurime ja puurime, anname hinnanguid ning üritame teooriaid ümber lükata.»
Skandaalide laastamistööle vaatamata on kliimateadlased seda meelt, et nende avastused on valdavalt korrektsed. Met Office'i vanemteadur Julia Slingo väidab, et e-kirjad ja käputäis vigu IPCC raportis ei tohiks õõnestada kliimateadust, mis põhineb aastakümnete pikkusel intensiivsel uurimistööl.
E-kirjade uuringud peaksid tulemusteni jõudma kevade paiku. IPCCi reformimise üle otsustamise protsess on aga läbipaistmatum. Eksperdid on küll nõus, et midagi tuleks muuta - et avalikkuse usaldust tagasi võita. Kuidas seda aga teha ja mis kuju organisatsioon siis võtma peaks, selles osas on palju lahkarvamusi.
Vaata lisaks:
India ei võta ÜRO kliimareporteid arvesse, teeb ise
Tundmatu Sõdur
Minut
6. veebruar 2010
FoxNews teatab, et India ei usalda enam ÜRO kliimaagentuuri IPCC uuringuid peale Climategate ja muid skandaale seoses edstatud valeinfoga. India loob lisaks ka oma sõltumatu kliimauuringute keskuse, mille andmete alusel hakatakse otsuseid tegema. India keskkonnaminister teatas, et on suur vahe kliimateaduse ja kliimaevangeeliumi vahel ja et India on kliimateaduse pooldaja. India to Pull Back From IPCC, Create Independent Climate Panel
USA seadused vastsündinute geenikontrolliks vastuolulised
Doc
Minut
6. veebruar 2010
CNN pajatab läbi Slashdoti, kuidas USA-s vastsündinutel kontrollitakse DNA-d, leidmaks teatud pärilikke haiguseid. Kuna geenitest on määratud riigi poolt siis tehakse seda ilma vaenematelt luba küsimata. Samas paljud osariigid hoiavad seda infot igavesti ning jagavad seda huvilistele vaid avalduse esitamisel uurimismaterjaliks. Aegajalt juhtub ka seda, et unustatakse nimed ära korjata! Osariikidel on erinevad seadused, nendes orienteerumine on vägitükk omaette.
Kommenteeri(0)
Kategooria: Välisuudised , Teadus ja Tehnoloogia , Politseiriik ja jälgimisühiskond
Saksa minister: toetame Euroopa armee loomist
Mari Kamps
Postimees
6. veebruar 2010
Saksa toetab Euroopa armee loomist pikemas perspektiivis nii, et Euroopa Liidust võiks saada «globaalne tegija».
«Pikema aja eesmärgiks on täielikult parlamentaarse kontrolli all oleva Euroopa sõjaväe loomine,» rääkis Saksa välisminister Guido Westerwelle Münchenis aset leidval julgeolekukonverentsil, vahendas AFP.
Euroopa Liit peab suutma lahendada kriise iseseisvalt, põhjendas minister oma armee vajalikkust. «See peab suutma reageerida kiiresti, paindlikult ja võtma ühtis seisukoha,» selgitas Westerwelle.
Me tahame tugevat Euroopa kriiside juhtumiskeskust, rääkis Westerwelle ja lisas, et see pole mõeldud asendama mingeid muid julgeolekustruktuure.
«Suurel osal Euroopal pole strateegiat, mis oleks suunatud kellegi vastu. Mitte kellelgi pole põhjust karta Euroopat, kuid kõik peaksid saama Euroopat usaldada,» rääkis ta.
Ka Lissaboni lepe sisaldab endas Euroopa armee kontseptsiooni, lisas minister.