Meeleavaldus õpetajate toetuseks
Kreeklased õpivad usinalt saksa keelt
Gert D. Hankewitz
E24
28. veebruar 2012
Kuigi kaheaastane euroala võlakriis on Kreeka ja Saksamaa vahelised poliitilised suhted pingeliseks muutnud, leiavad lihtinimesed, et suhteid tuleb soojas hoida, mistõttu õpivad nad pingsalt saksa keelt.
Ateenas asuva Saksa keele instituudi teatel on end kursustele kirja pannud kreeklaste arv tõusnud aastaga 23 protsenti, 450 õpilaseni. 2011. aasta esimesel semestril oli saksa keele huvilisi 370, kirjutab EUObserver.
Göthe instituudi asejuht Ulrike Drissner rääkis portaalile, et selle põhjus on ilmselgelt majanduskriis.
«Nad üritavad meeleheitlikult leida paremaid võimalusi tööturul, ükskõik, kas Kreekas või välismaal. See ei tähenda, et nad kohe siit lahkuksid, kuid nad mängivad selle mõttega,» sõnas ta. Drissner lisas, et õpilaste kasvu ei ole tunnetanud ainult nemad, vaid ka mitmed erakoolid Ateenas.
PROBLEEM - REAKTSIOON - LAHENDUS! Ja edasi? Õige, Order Out of Chaos!
REPLIIK: Mis on ühist parempoolsetel erakondadel ja mõrvar Breivikul?
Delfi
27. veebruar 2012
End alternatiivsena reklaamiv Tallinna linnameedia ületas Breivikut ja Reformierakonda võrreldes küll igasugused piirid.
Värskeim Tallinna linna häälekandja ehmatab lugejaid mõneti ootamatu pealkirjaga: „ANDERS BREIVIKU MASSIMÕRV – parempoolse vägivalla võidukäik“ ja alapealkirjaga „Paremäärmuslus on tänases maailmas üha kasvav needus.“
Pealinna lugu algab sellega, kas juuli lõpus ligi 80 inimest tapnud Anders Breivikut nimetada parempoolseks kristlikuks fundamentalistiks või neonatsiks. Kuna Breivik vihkavat Norra Tööparteid, mida tõestavat partei noorliikmete tapmine, siis võib ta ilmselt parempoolseks ristida. Järgneb küsimus parempoolse ideoloogia ja vägivalla seoste kohta koos hulga veriste näidetega. Ja siis tuleb eriti huvitav koht... „Eesti kontekstis oleks Breiviku tegu sama, kui Reformierakonna või IRL-i jünger tulistaks Keskerakonna või sotside noortekogu liikmeid ettekäändel, et need on sõbralikud ka muust rahvusest inimeste vastu, ei nõua nende väljasaatmist riigist vms. “ Ent sellega analoogiad ei piirdu: „Paremäärmuslased mängivad ka oskuslikult rahva hirmudega (majanduslikud pinged, hirm kuritegevuse ees jne), suunates avalikkuse viha teatud elanikerühma vastu. Nad jagavad inimesed mustvalgelt vaid kaheks grupiks – tootjateks ja «parasiitideks», esindades enamasti neoliberaalset majandusideoloogiat (lemmikud Friedrich von Hayek ja Milton Friedman), nagu ka meie parempoolsed.“ Loo lõppakord üritab ilmselt väita, et ka Eestis tuleks uurida parempoolsuse ja vägivaldsuse seoseid, ent midagi täpsemat välja ei tooda. Mida sellest kõigest järeldada? Olgu, ajaleht Pealinn on varemgi intellektuaalselt huvitavat materjali üllitanud, ent kõnealune Maarja-Liis Arujärve tekst kipub küll piire ületama. Eesti poliitikute ja paremäärmuslaste juures sarnaste omaduste otsimine ning seeläbi nende Breivikule lähendamine on liiast. Sama moodi nagu on liiast mõte koalitsiooniparteide ja opositsioonierakondade vahelisest relvastatud arveteklaarimisest. Jättes kõrvale tõsiasja, et lool on probleeme nii eetika, põhjendusteta väidete esitamise ja vastaspoolele sõna andmisega, vaadakem asju tervemõistuslikult. Üks asi on õhutada inimesi meeleavaldustele ja streikidele. Teine asi on vägivalla ja päevapoliitika segamine. Meenutades näiteks Kaitseministeeriumis toimunut, leidub relvastatud hulle ka Eestis – pole vaja neile uusi mõtteid anda. Lõpetuseks - Heimar Lenk võiks oma saates "Meedia keskpunkt" päevapoliitika asemel ka kõnealust Pealinna artiklit lahata. Ja staažika ajakirjanikuna võiks ta ka oma kolleege korrale kutsuda.
Venemaa ja Hiina püüavad interneti ÜRO organisatsiooni kontrolli alla saada
Lauri Laugen
Delfi
22. veebruar 2012
USA föderaalse kommunikatsioonikomisjoni liige Robert M. McDowell kirjutab Wall Street Journalis, et 27. veebruaril algab Genfis diplomaatiline protsess, mille tulemus võib olla uus leping, mis annab ÜRO-le enneolematu võimu interneti üle. Selle eestvedajad on Venemaa ja Hiina.
Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles eelmise aasta juunis, et tema ja tema liitlaste eesmärk on kehtestada rahvusvaheline kontroll interneti üle rahvusvahelise telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja ÜRO alluvuses oleva lepingulise organisatsiooni kaudu, kirjutab McDowell Wall Street Journalis.
Need uued ettepanekud keeraksid pea peale praegused internetireeglid, mis kehtivad alates 1988. aastast, kui 114 riigi esindajad kogunesid Austraaliasse, et sõlmida kokkulepe, mis sillutas teed rahvusvaheliste telekommunikatsioonide dramaatilisele liberaliseerimisele. See isoleeris interneti majanduslikest ja tehnilistest regulatsioonidest, kirjutab McDowell. Alates interneti kasutuselevõtust on insenerid, teadlased, huvigrupid ja teised kogunenud valitsusvälistesse organisatsioonidesse, et seda käigus hoida paljude osanikega juhtimismudeli alusel. See konsensusel ja erasektoril põhinev lähenemine on olnud interneti fenomenaalse edu juures võtmetähtsusega. Nüüd aga tahavad Venemaa, Hiina ja nende liitlased ITU 193 liikmesriigi hulgas 1988. aasta kokkuleppe üle vaadata ja laiendada selle sätteid varem reguleerimata aladele. McDowelli sõnul on hirmuäratav isegi osa ettepanekute lugemine, mis võidakse detsembris Dubais toimuval konverentsil rahvusvaheliseks seaduseks muuta: - Allutage küberjulgeolek ja andmekaitse rahvusvahelisele kontrollile; - Lubage välisriikide telefonifirmadel võtta tasu „rahvusvahelise“ internetiliikluse eest, võibolla isegi „klikkide alusel“ teatud veebilehtede puhul, eesmärgiga tekitada tulu riiklikele telefonifirmadele ja riigikassadele; - Kehtestage enneolematud majanduslikud regulatsioonid praegu reguleerimata internetiliikluse kokkulepete kohta, mida nimetatakse ingliskeelse sõnaga peering; - Kehtestage esimest korda ITU kontroll vabatahtlike interneti juhtimise organisatsioonide tähtsate funktsioonide üle. Näiteks sellise mittetulundusliku organisatsiooni üle nagu Internet Corporation for Assigned Names and Numbers, mis koordineerib maailma .com ja .org internetiaadresse; - Allutage rahvusvahelisele kontrollile Internet Engineering Task Force, Internet Society ja teised vabatahtlikud organisatsioonid, mis loovad inseneri- ja tehnilised standardid, mis võimaldavad internetil toimida; - Reguleerige rahvusvaheliselt mobiiltelefonide rändlusteenused. McDowelli sõnul intrigeerivad need ideed eriti paljusid riike arenevas maailmas, sealhulgas Indiat ja Brasiiliat. Kuigi internetipõhised tehnoloogiad parandavad igal pool miljardite inimeste elusid, leiavad mõned valitsused, et neid on kõrvale jäetud ja tahavad enese kätte suuremat kontrolli. Kontrolli alla võetud internet mõjuks hävitavalt ülemaailmsele vabakaubandusele ja rahvuslikule suveräänsusele. See tooks internetile kõige rohkem kahju arenevas maailmas, aga ka ülemaailmselt, sest tehnoloogid oleksid sunnitud küsima innovatsiooniks ja investeerimiseks bürokraatide luba, kirjutab McDowell. Ülevalt juhitud tsentraliseeritud rahvusvaheline katus on vastandlik interneti arhitektuurile, mis on piirideta võrgustike ülemaailmne võrgustik, kirjutab McDowell. Ükski valitsus, rääkimata valitsustevahelisest organisatsioonist, ei suuda teha tehnilisi ja majanduslikke otsuseid valguse kiirusel liikuvas internetiajas. Kontrollimeelsed jõud on seni McDowelli sõnul palju energilisemad ja organiseeritumad. Neil on ITU 193 riigi hulgas vaja vaid lihthäälteenamust. Ükski riik ei saa vetot panna. Mõnedel hinnangutel pooldaks valitsustevahelist internetikontrolli umbes 90 riiki. Enamusest on puudu seitse.
Riik keelas rangelt elektriautode halvustamise
Alyona Stadnik
Äripäev
15. veebruar 2012
Läbielamistest elektriautoga pajatanud sotsiaaltöötaja keeldus enda nime all infot jagamast, sest riik keelas autosid halvustada, kirjutab autouudiste portaal whatcar.ee.
"Meil on rangelt keelatud halvustada elektriautosid ja meediaga suhtlemine peab käima kooskõlastatult linnaosavanemaga,“ ütles sotsiaaltöötaja.
Tema sõnul oli sotsiaalministeeriumis olnud lausa eraldi koosolek, kuidas elektriautode teemadel meediaga suhelda. Ise ta seal küll ei osalenud, kuid usutavasti seal säärane karm reeglistik paika pandigi.
Info, kuidas riigi soetatud elektriautod käituvad kõva pakasega, on olnud üpriski katkendlik ja vastuoluline, kuid valdavalt üllatavalt positiivne. Nii näiteks paiskas esimese elektriauto saanud Orava valla keskkonnaspetsialist Rein Kraak veebruari alguses meediasse sõnumi, et nende auto suudab -29,5kraadise pakasega läbida 76 km ja ei mingit probleeme käivitamisega. Tegelikult oli tegemist vaid 4 kilomeetrise ringiga.
Päev hiljem kiitis sama valla sotsiaaltöötaja rahvusringhäälingus oma autot ning rääkis samuti ca 80 km läbisõidust -28 kraadi juures. Samal ajal kirjutas aga Tartu Postimees, et kaks elektriautot on rivist väljas ning need viidi treileriga Mitsubishi esindusse sooja.
Tallinna sotsiaalametnik tunnistas, et tema Orava valla inimeste juttu ei usu: „Külm mõjutab läbisõitu ikka väga palju. Kui soojematel päevadel saab täisakuga sõita kuni 70 km, siis alla -20 kraadiga vaid 40-50 km,“ rääkis sotsiaaltöötaja.
Anonymous'i tõeline pale hakkab paljastuma
Vabamõtleja
21. veebruar 2012
Wall Street Journal’i veebi-ajakirja tellijad said hiljuti lugeda ühte üpris mõtlemapanevat artiklit. NSA (s.o. USA Riiklik Julgeolekuagentuur) ülemus Keith Alexander väitis artiklis „Hoiatus häkkerite mängust elektrivõrgus“ (ingl.k. Alert on Hacker Power Play), et väidetavalt kindla juhita häkkerite grupeeringul Anonymous’il (nn. Anonüümsed) on varsti piisavalt ressurssi, et jooksutada küberrünnakuga kokku terve Ühendriikide elektrivõrgustik.
Alexander on varemgi esinenud avaldustega, kus ta on hoiatanud Anonymous’i järjest kasvava ohu eest, kuid siiani on need piirdunud arvutivõrgustike haavatavusega. Väite küsitavus seisneb selles, et Ühendriikide elektrivõrgustikke ei ole ikka nii lihtne rivist välja viia. Nimelt enamus võrgustikke kasutab suletud operatsioonisüsteeme ja tarkvara, millele keskmine häkker naljalt ligi ei pääse. Väidetavalt on Anonymous’i taga ju „tavalised murelikud kodanikud, kes maailma ebaõigluse vastu võitlevad“. Kõigele lisaks, ei ole elektrisüsteemid ja joogivee süsteemid üldsegi ühendatud avalikku Internetti.
Ühesõnaga – nii keerulise süsteemi ohustamiseks läheks vaja palju suuremat ja läbimõeldud jõupingutust, kui selleks oleksid suutelised foorumite ja jututubade kaudu ühenduses olevad „anonüümsed häkkerihakatused“. Selleks oleks tarvis korraliku suurriigi – näiteks Hiina või Venemaa – organiseeritud tegevust. Kõige tõenälisemalt oleks selle rünnaku taga hoopis NSA ise.
„Isegi riikides nagu USA, kus googlest saadaval informatsioonil ei ole põhimõtteliselt piire, ei ole sul siiski võimalik süübida nii sügavale detailidesse, mis oleks vajalik elektrisüsteemide rivist välja viimiseks kõigest internetiühendusega. Selleks oleks vaja riiklikul tasemel spetsiaalselt välja töötatud ressurssi,“ kirjutab keegi kodanik Tanj. NSA teab seda. Toimub süstemaatiline propaganda, et laiendada Ühendriikides „Ideaalse Kodaniku“ programmi. „Ideaalse Kodaniku“ programm oleks Eestile paralleele tõmmades umbes nagu Naabrivalve, ainult palju laiema haardega. Seda arendab NSA koostöös Kodumaa Julgeolekuga (ingl.k. Homeland Security) ja põhimõtteliselt on selle eesmärk „koputa naabrile – äkki on terrorist!“. Selle programmi raames on loodud kõiksuguseid absurdseid tunnuste loeteluseid, mille abil peaks olema lihtne tabada terroristi. Näiteks: kasutab arvete maksmisel sularaha; ostab korraga suuremas koguses toiduvarusid; kasutab üldkasutatavaid Internetipunkte ja palju muud sarnast jama. Loojate poolt on seda on nimetatud ka „Suure Venna Süsteemiks“.
Anonymous’i grupeeringut kasutatakse salakavalalt USA valitsuse poolt ettekäändena karmistamaks nuhkimist kodanike tagant, sest nagu me teame, loetakse ka arvutivõrgustike kahjustamist(häkkimist) terrorismi üheks liigiks. Aina enam on selge, et Anonymous’i taga ongi kas NSA ise või toimivad kergesti manipuleeritavad massid tõesti lihtsalt „kasulike idiootidena“. „Selle grupeeringu mõjuvõim on ennenägematu“, kirjutas Rob Johnson 24. jaanuaril. „Päeval mil FBI sulges MegaUpload.com-i, vastas Anonymous siiani suurima küberrünnakuga, mis jooksutas kokku USA justiitsministeeriumi, FBI, Motion Picture Association of America (MPAA), Warner Music Group’i, Universal Music ja Recording Industry Association of America (RIAA) koduleheküljed. Kes veel suudaks kõike seda läbi viia nii efektiivselt, kui mitte riiklikult rahastatud IT spetsialistid? Selle asutuse nimi on Ühendriikide Küberkeskus (USCYBERCOM; ingl.k. United States Cyber Command), mida juhib… ei keegi muu kui kindral Keith B. Alexander.“
Allikas:
http://www.infowars.com/scary-nsa-propaganda-anonymous-cyberattack-will-take-down-power-grid/
Nördinud klient: Swedbank jälgib mu palga laekumist
Kaidi Tahula
Delfi
20. veebruar 2012
Delfiga võttis ühendust lugeja, kelle sõnul jälgib Swedbank tema kontol toimuvaid rahalisi liikumisi. Lugeja sõnul laekus talle jaanuari töötasu ning veidi pärast seda otsustas lugeja palga kanda teise, konkureerivasse panka, kuna viimases pidi talle ülekanded, erinevalt Swedbankist, tasuta olema.
Palga teise panka kandmisest möödus lugeja sõnul vaid viisteist minutit, kui helises telefon. Teisel pool toru oli Swedbanki võlaosakonna töötaja, kes ütles, et nad märkasid, et klient on palka saanud ja siis selle ära kandnud. Võlaosakonda huvitas, kas klient teab, et tal on järgneval päeval vaja tasuda õppelaenu makse. Klient oli sellest teadlik, kuid teda üllatas ja ärritas see, et pank jälgib, millal ta palka saab ja kuhu ta selle kulutab-kannab, kuna tal hetkel võlgnevust panga ees polnud, kuid möödunud kuul maksis hilinevusega veidi alla ühe euro suuruse summa. Swedbanki esindaja Mart Siilivase sõnul pole eelkirjeldatud juhtum võimalik, sest tema sõnul ei tohi töötajad jälgida maksekuulekate inimeste kontosid. „Kirjeldatud olukord on täielikult välistatud. Swedbanki võlahalduse osakonna töötajad võtavad ühendust ainult klientidega, kellel on reaalselt võlg panga ees,“ sõnas Siilivask. Võlgnevuseks loetakse Siilivase sõnul seda, kui kliendi poolt on tasumata krediidilepingu graafikujärgsed maksed algusega esimesest päevast peale maksekuupäeva. „Allpool kirjeldatud juhtum võib tekkida näiteks juhul, kui isik oli oma võlgnevuse panga ees just eelnevalt kõrvaldanud, kuid temaga samal päeval ühendust võtnud võlahalduse töötajani see info veel jõudnud ei olnud. Võlahalduse töötajad üldjuhul teavitavad vestluse käigus klienti edasiste võlgnevuste vältimiseks ka tulevasest maksekuupäevast ja soovitavad kontrollida, et kontol oleks selleks õige summa,“ ütles Siilivask.
Brüssel valmistub valitsema liikmesriikide eelarvete üle
Peter Spiegel, FT
E24
20. veebruar 2012
Homme kiidavad Euroopa Liidu rahandusministrid kõigi eelduste kohaselt heaks uued reeglid, mis sunnivad euroala liikmeid esitama oma iga-aastased maksu- ja kulukavad Brüsselile ülevaatamiseks, enne kui need riikide parlamentide ette lähevad.
Financial Timesi valduses olevast reeglite projektist nähtub, et Euroopa Komisjon omandab ühtlasi meelevalla läkitada abipakettide peal olevatesse euroala riikidesse seirekomandosid ning isegi paigutada riikide ministeeriumitesse ühepoolselt tehnilisi eksperte.
Reeglid võimaldaksid komisjonil rakendada Iirimaal ja Portugalis samasugust karmi järelevalvet, mis sel nädalal ilmselt Kreekas käiku läheb.
Need kaks uut meedet lisanduvad Euroopa Komisjonile juba aasta alguses omistatud volitustele dikteerida kulu- ja maksumuutusi euroala riikidele, mis on ületanud ELi võla- ja puudujäägipiirangud.
Hetkel on puudujäägiga pahuksis ja seega antud kategoorias 14 euroala liikmesriiki. «Puhaste paberitega» on vaid Luksemburg, Soome ja Eesti.
Kui varasemad uuendused olid mõeldud tõhustamaks ülemääraste puudujääkidega riikide karistamise võimalusi, siis uued reeglid peaksid tagama, et reegleid ei saakski üldse rikkuda.
Euroametnikud näevad uusi reegleid kui sammu «eelarveliidu» suunas euroala rahaliidu kõrvale.
Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu uuele Saksamaa algatusel sündivale valitsustevahelisele paktile, mis kehtestaks karmima eelarvedistsipliini.
Samal ajal astub paralleelseid samme aga Brüssel, omistades ELi võimudele suuremat sõnaõigust riikide eelarveotsuste vallas, mis on juba õõnestanud riikide suveräänsust ilma erilise avaliku debatita.
Diplomaadid hoiatasid, et seaduseelnõusid võidakse homme veel muuta, kui rahandusministrid neid Brüsselis arutavad. Samuti vajavat reeglid Euroopa Parlamendi peanoogutust.
Uute reeglite kava valguses peavad euroala valitsused «konsulteerima» Euroopa Komisjoni ja teiste euroala riikidega, enne kui võtavad vastu «suuremaid eelarvepoliitika reformi plaane», mis mõjutaksid kogu ühisrahablokki. Ühtlasi peaksid euroala riigid näitama eelnevalt ette kõik riigivõlakirjade oksjonite plaanid.
Euroopa Komisjonil oleks meelevald avalikustada kõik nende poolt tehtud muudatusettepanekud, suurendades oluliselt survet neid kohapeal rakendada.
Komisjon võiks isegi panna valitsustele ette eelarved täielikult ümber teha.
«Kui tegemist on eriti tõsise eelarveliste kohustuste eiramise juhtumiga... siis esitab komisjon oma hinnagus palve eelarvekava üle vaadata,» seisab eelnõus.
Projektist on kustutatud komisjoni mullune ettepanek, et Brüsselil oleks õigus sundida liikmesriikidele peale abipakette. Küll aga lubaks dokument komisjonil ühepoolselt otsustada, millal üks või teine euroala riik «tõhustatud järelevalve» alla võetakse.
Kuigi selline seire oleks kohustuslik vaid abipaketi peal olevatele riikidele, võiks järelevalvet teostavaid töörühmasid läkitada ka teistesse riikidesse, kui need leitakse olevat «tõsistes raskustes».
«Majandusliku ja eelarvelise järelevalve intensiivsus peaks olema samaulatuslik finantsraskustega, mida riik kogeb, arvestades riigile osutatava finantsabi olemust,» seisab eelnõu projektis.
Copyright The Financial Times Limited 2012
Taserid võivad jõuda ka patrullide varustusse
Kärt Anvelt
Eesti Päevaleht
20. veebruar 2012
Praegu on elektrišokirelvad Eestis vaid eri- ja kiirreageerimisüksuste käsutuses.
Pärast 2007. aasta aprillirahutusi hakkasid paljud poliitikud ja politseinikud rääkima vajadusest muretseda täiendavaid erivahendeid, millega ründeid tõrjuda. Viidati, et need ei tohiks olla nii surmavad nagu tulirelv, ja nimetati näiteks elektrišokirelva.
Avalikkuses ja riigikogus toimus suur vaidlus. Elektrišokirelvade vastased juhtisid tähelepanu, et selle kasutamine pole alati ohutu, tekitab inimesele suuri piinu ja halvimal juhul võib taserist (Taser on firma, mis elektrišokirelvi toodab, kasutuskõlblikke analooge teistelt on vähe — K. A.) saadud elektrišokk lõppeda ka surmaga.
Arstid on siiski öelnud, et kuigi taserist tulev elektrišokk on valus, ei kujuta see inimese elule ja tervisele suurt ohtu ja võib eluohtlik olla ainult paljude halbade asjaolude kokku langedes. Elektrišokirelvast saadav elektrilöök on paikne ega läbi elutähtsaid keskuseid ja seni, kui seda kasutatakse eeskirja järgi ja mitte inimeste piinamiseks, on kõik korras.
Riigikogu tegi elektrišokirelvade muretsemise ja kasutamise seadusandlikult võimalikuks 2008. aasta juunis. „Meie ülesanne oli siis öelda, et kui meil on võimalus valida, kas kasutada vastast tappa võivaid erivahendeid või relvi või vahendit, mis eelduslikult ei tapa, valiksime eelkõige viimase,” meenutas politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo ja turvataktika komisjoni juht Toomas Malva. Ta rõhutas, et enne tulirelva haaramist tuleb alati kasutada vähem ohtlikku vahendit ja sellest tulenevalt ongi politsei erivarustuse ülemaailmne suundumus nn mittetapvate relvade (non-lethal weapon) kasuks. „Oluline on sundida vastane vastupanu lõpetama, mitte aga teda tappa,” selgitas Malva.
Kuigi sellest pole laialt räägitud, on nüüdseks ka Eesti politseil väike hulk tasereid: need on eri- ja kiirreageerimisüksuste käsutuses. „Näiteks kui purjus mees lubab kedagi ära tappa, siis ei lasta teda esimese asjana snaipripüssist päris kuuliga maha, vaid proovitakse vajadusel elektrišokiga hakkama saada,” tõi Malva näite.
Kallis relv
PPA keskkriminaalpolitsei osakonna pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles, et politsei soetas elektrišokirelvad aastatel 2008–2009. Kas ja kui, siis millises olukorras on neid praeguseks kasutatud, Kuusk ei kommenteerinud. „Kui on vajadus neid kasutada, siis kindlasti kasutame,” vastas ta napisõnaliselt.
Politsei varustuse täiendamisel võib just taserite juurde muretsemine olla üks edasisi arengusuundi, kuid kõik sõltub rahast. Malva tõi näiteks, et Soomes kasutab taserit ka patrulli välijuht, sama suund on nüüd võetud Eestiski. See on aga pikk perspektiiv, sest tegemist on kalli lõbuga: elektrišokirelv ise maksab korraliku tulirelva hinna, üks lask omakorda aga kümme korda rohkem tulirelva kuulist.
Võrreldes praegusega panustas riik pärast aprillisündmusi politseisse oluliselt rohkem. Näiteks oli toona valida, kas osta uued käsitulirelvad või teleskoopnuiad. Valiti nuiad ja Malval on selle üle hea meel. „Eelduslikult võiks politseinikul olla teleskoopnuia rohkem vaja kui tulirelva, sest ohu tõrjumine ehk vastupanu mahasurumine peab kergemalt sunnivahendilt raskemale minema,” selgitas Malva.
Enne teleskoopnuiasid olid politsei käsutuses tavalised kumminuiad, kuid need olid ebamugavad ja kaasas neid ei kantud. Nii oligi ohu tõrjumiseks ainus võimalus kasutada tulirelva
Mis on elektrišokirelv?
Kui vanasti kasutati selliseid elektrišokirelvi, millega elektrilöögi andmiseks tuli olla inimesega kontaktis ja relv vastu teda suruda, siis praegused elektrišokirelvad, näiteks taserid, annavad elektrilöögi distantsilt: kuni 10,6 meetri kauguselt tulistatakse välja kaks harpuuni, mis läbistavad riiet ja nahka. Orad on ühendatud juhtmetega, mille kaudu antakse viie sekundi jooksul 50 000 volti elektrit.
Elektrišokirelva saab kasutada ka inimeste rahustamiseks. Relva põhimõte on, et saadav elektrišokk halvab lihaste töö. Üks tuntumaid mudeleid kannabki taseri nime.
Elektrišokirelv on abivahend äärmiselt kriitilisteks juhtumiteks, kui on vaja kurjategijat kinni pidada ja kaitsta ametnikku või kedagi muud kuritegeliku rünnaku eest. See tähendab, et elektrišokirelva on ette nähtud kasutada samadel alustel kui tulirelva. Seega on taser tulirelva alternatiiv, mis annab võimaluse säästa inimelu.
Politseijuhid on varem, kui elektrišokirelvi veel relvastuses polnud, kuid nende olemasolu oli juba seadustatud, öelnud, et taserite väärkasutus on viidud miinimumini. Nimelt jääb igast kasutamisest alles logifail, koos laenguga väljub mikrotäpp ja märgistus ning seadmed võimaldavad tegevuse audio- ja videosalvestada. Vastavad seadmed tagavad järelevalve nende kasutuse üle.
Elektrišokirelv on ette nähtud vaid hädaolukordades kasutamiseks kui tulirelva ohutum alternatiiv. Kui tulirelv võib tekitada raskeid kehavigastusi või põhjustada surma, siis elektrišokirelv võtab piltlikult öeldes inimese vaid mõneks hetkeks jalust maha.
Taseri tootjafirma kasutusjuhendis on kirjas, et taseri mitmekordne kasutamine võib kahjustada ohvri hingamissüsteemi ja põhjustada hingamishäireid. Nii taser kui ka teised elektrišokki kasutavad relvad võivad põhjustada südame arütmiat ja viia südameinfarktini.
Maailmast on teada mitu juhtumit, kui kahtlusalune või kinnipeetav on politsei elektrišokirelvast saadud löögi tagajärjel surnud.
Töö muutub ohutumaks
Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, millised muutused turvataktikas tehakse politseis pärast traagilist Piusa juhtumit. Tegelikult on turvataktika teema veelgi laiem.
Näiteks liiklusjärelevalvet tegevad politseinikud teevad menetlustoiminguid autos, menetlusalune istumas tagaistmel. Kaalutakse varianti, et üks politseinik istuks edaspidi menetlusaluse kõrval tagaistmel.
Politseioperatsioonide korraldamise korra kõrval on oluline varustuse küsimus, mis tähendab varustuse standardiseerimist — milline miinimumvarustus peaks kaasas olema. Seni on standardiseerimine jäänud rahapuuduse taha. „Kui kuni 2009. aastani joonistati paberile, et elu läheb kogu aeg ilusamaks ja politseinikel tulevad kohe head vestid ning relvad, siis masuga kukkus see ilus plaan kolinal kokku. Nüüd proovime uuesti,” nentis Malva.
Kommenteeri(1)
Kategooria: Eesti uudised , Politseiriik ja jälgimisühiskond , Tasub teada
Infowars väljastas erakorralise terrorihäire
Paul Joseph Watson & Alex Jones
Infowars
Toimetas: Peeter Proos
17. veebruar 2011
„Vale-lipu“ rünnaku oht pole eal suurem olnud.
Fakt, et USA ja Israel otsivad mõlemad põhjust Iraani ründamiseks ning Obama administratsiooni hiljutine arutelu lavastatud provokatsiooni üle näitavad, et lavastatud terrorirünnaku oht pole eal suurem olnud.
Erinevalt poliitiliseks propagandaks kasutatud, endise sisejulgeolekuminister Tom Ridge poolt võltsitud terrorihoiatustest, on see siin väga tõsine.
Ameerika avalikkust pommitatakse kahe sarnase, kuid samas erinevat tüüpi propagandaga. Üks, et Iraan otsib võimalust USA pinnal terrorirünnaku korraldamiseks ja teine, et kohalikud äärmuslased kujutavad endast tõsist ohtu.
Nagu lähiajalugu on meile näidanud, on just valitsused need kes tihti korraldavad ja toetavad vägivaldseid rünnakuid selleks, et saavutada oma poliitilisi eesmärke. Seega kui mõni vägivaldne sündmus juhtuks, peaks esmaseks kahtlusaluseks olema just need, kellel sellised huvid mängus on.
Eelmisel nädalal väitsid USA luureametnikud Kongressile, et Teheran valmistab ette USA-sisest kättemaksurünnakut.
Riiklik julgeolekudirektor James R. Clapper Jr. viitas väidetavale Iraani plaanile mõrvata USA pinnal Saudi suursaadik. „Mõned Iraani ametnikud – sealhulgas ilmselt kõrgeim juht Ali Khamenei – on teinud oma arvutustes muudatusi ja on nüüd valmis korraldama rünnakut USA vastu, vastamaks tegudele, mis ähvardavad nende riigikorda.“
Nagu me oleme eelnevalt näidanud, siis USA Armee Leitnant erukolonel Anthony Shafferi ütlused, et FBI-l puudub informatsioon sellise plaani eksisteerimise kohta, viitab üsna selgelt sellele, et lugu on loodud Obama administratsiooni poolt. Samuti teavitas New York Times, et plaani kahtlane olemus põhjustas „mõnede välisriikide liidrite ja ekspertide seas segadust ja skeptitsismi“.
Need kes toetavad plaani Iraani rünnata on mõista andnud, et USA võiks lavastada provokatsiooni, mida ettekäändeks tuues oleks võimalik seda teha. Jaanuaris 2008 arutati Dick Cheney kabinetis intsidendi lavastamist kus süüdistatakse Iraani, Hormuzi väinas patrullivate USA laevade ründamises.
Vaatamata kõikidele räpastele valedele, millega õigustati Iraagi 2003. aasta invasiooni, näeme me ajalugu taas korduvat. USA püüab ära kasutada järjekordset kunstlikult loodud kriisi, et tagada Israeli rünnak Iraani vastu.
On lugematul hulgal näiteid sellest ajast kui Obama ametisse astus, mis illustreerivad kuidas tema administratsioon ja seda ümbritsevad luureagentuurid poliitilistel eesmärkidel valetavad ja erinevaid sündmusi lavastavad.
Hoolimata Obama administratsiooni jõupingutustest näidata operatsiooni Fast and Furious, ATF-i (Bureau of Alcohol, Tobacco, Firearms and Explosives - alkoholi, tubaka, tulirelvade ja lõhkeainete amet, lühendatult ATF) programmi, mille käigus sattusid USA-st pärit tulirelvad Mehhiko narkodiilerite kätte, lihtsalt väikese möödalaskmisena, on korralikke tõendeid selle kohta, et tegemist oli „vale-lipu“ rünnaku katsega relvaomanike vastu.
Eelmine aasta ütles Obama ise relvakontrolli propageerijale Sarah Bradyle, et tema administratsioon töötab vargsi selle kallal, et salaja rünnata relvakandmisõigust ning seda mõned kuud enne Fast and Furious skandaali ilmsiks tulemist. Samuti süüdistas administratsioon relvakandmisõigust Mehhiko vägivallalaines, olles ise vastutav narkokartellide relvadega varustamise eest.
Järgmine näide sellest, kuidas praegune administratsioon on seotud „vale-lipu“ operatsioonidega hõlmab 2009. aasta jõululaupäeva aluspüksipommitajat. Umar Farouk Abdulmutallab, kes aidati läbi turvakontrolli hästiriietatud India mehe poolt, hoolimata sellest, et Abdulmutallab oli terroristide nimekirjas ning tal puudus pass.
Hiljem selgus, et välisministeeriumile anti föderaalse terrorismivastase võitluse ametnike poolt korraldus Abdulmutallabi viisat mitte tühistada, hoolimata sellest, et kahtlustataval olid sidemed terroristidega. Lisaks teavitas USA luureagentuure võimalikust ohust ka Abdulmutallabi enda isa.
Samal ajal kui avalikkust hirmutatakse sellega, et terroristid võivad rünnata Ameerika pinnal, toetas USA valitsus raha ja relvadega Al-Qaeda terroriste Liibüas, et kukutada Gaddafi ja nüüd Iraanis, et korraldada pommirünnakuid ja tapmisi, eesmärgiga kahjustada Ahmadinejadi valitsust. Samad terroristid keda kasutati Liibüas on arvatavasti lähetatud ka Süüriasse, osana president Bashir Assadi kukutamise plaanist.
On vägagi selge, et suur terrorivastast aparatuuri, mis loodi peale 11. septembri terrorirünnakuid, kasutatakse nüüd Ameerika kodanike vastu. Inimesi treenitakse üksteise järel nuhkima Homeland Security (Sisejulgeolekuministeeriumi) See Something, Say Something (näed midagi, ütle midagi) kampaania egiidi all. Illustreerimaks kui absurdseks on asi läinud – viimasel Super Bowlil müüsid hot doge TSA poolt treenitud terroristide otsijad.
Mõlemad, nii DHS (Sisejulgeolekuministeeriumi) kui FBI (Föderaalne Juurdlusbüroo) iseloomustavad igapäevaseid tegevusi, nagu näiteks kohvi eest maksmist sularahas, videokaamera kasutamist, politseinikega rääkimist, kapuutsi kandmist, kaubikuga sõitmist, paberitükile kirjutamist ja mobiili lindistusfunktsiooni kasutamist, kõiki neid terroristidele omaseks käitumiseks.
Kõige tipuks võttis Obama administratsioon mööda minnes vastu NDAA eelnõu, mis lubab sõjaväel röövida ja vangistada USA kodanikke ilma kohtuta vaid selle süüdistusega, et nad võivad olla terroristid.
Loodud on hirmu ja paranoia keskkond, mis on viljakaks pinnaseks valitsuse poolt lavastatud kriisidele või eriolukorrale ning neid kasutades tõmmata ameeriklased kaasa erinevate, nii sise- kui geopoliitilise tegevuskavadega.
Kommenteeri(2)
Kategooria: Välisuudised , Maailm sõjas , Politseiriik ja jälgimisühiskond , Terrorismivastane sõda , Tasub teada