Soome kohus lükkas tagasi Nord Streami miiniõhkimisloa peatamise taotluse
Sandra Maasalu
Postimees
18. märts 2010
Nord Stream võib jätkata gaasitoru teelt miinide otsimist, sest Vaasa haldukohus lükkas tagasi Eestimaa Looduse Fondi (ELF) taotluse miiniõhkimisloa peatamiseks.
Novembris kaebust esitades väitis ELF, et Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet väljastas loa, usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid.
Vaasa halduskohus on seisukohal, et hindamismenetluses vigu ei tehtud, vahendab Helsingin Sanomat.
ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm ütles, et pole otsust veel lugeda saanud. «Hea uudis see ei ole,» tõdes ta. «Meie hinnangul oli miiniõhkimisluba Nord Stream AG-le puudulikult välja antud.» Olukord muutus Salmi sõnul veelgi kahtlasemaks, kui jaanuaris avastati trassi tulevaselt teelt umbes 500 tünnitaolist objekti, millest osa võivad olla mürgitünnid.
«Kui ilma sellise infota anti välja luba, siis see protsess ei olnud korrekte. Tõenäoliselt peame tõsiselt kaaluma, kas kaebame edasi,» ütles Salm.
ELF on esitanud kõigi Nord Streamile tegutsemiseks loa väljastanud riikide kohta kaebuse ka Euroopa Komisjonile.
Samuti on Vaasa halduskohtul arutada avaldus, mille esitasid 15. märtsil Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, ELF, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing «Sorex», Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring, et vaidlustada Nord Stream AG-le Soome ametkondade poolt väljastatud veekasutusluba gaasitrassi rajamiseks Soome territoriaalmeres. Taotletakse välja antud loa tühistamist ja gaasijuhtme ehituse peatamist seni, kuni mõju keskkonnale pole päris selge.
Hawaiil sai kõrini Obama sünnikohas kahtlejatest
Hendrik Vosman
Postimees
17. märts 2010
Seoses korduvate palvetega tõestada fakti, et president Barack Obama tegelikult ka Hawaiil on sündinud, võib selle USA osariigi parlament vastu võtta eelnõu, mis lubab ametnikel sääraseid nõudeid ignoreerida.
Osariik saab uudisteagentuuri AP teatel nädalas 10-20 e-kirja, milles palutakse neile näidata Obama sünnitunnistust, kuid Hawaii esindajatekoja õiguskomisjon arutas eile eelnõu, mis võimaldab ametnikel eirata isikuid, kes seda korduvalt teevad.
Nn birther-liikumise toetajad usuvad, et Obama poleks tohtinud saada Ühendriikide presidendiks, kuna ta ei olevat tegelikult sündinud USA pinnal, nagu nõuab põhiseadus.
Osariigi võimud on küll korduvalt neile teatanud, et kõik dokumendid tõestavad, et Obama on sünnipärane USA kodanik, kuid birther'ite arvates sellest ei piisa.
Mõned uudishimulikud saadavad osariigi tervishoiuametnikele samu kirju korduvalt ning teabenõuetele vastamine raiskab ametnike aega ja raha, ütles osakonnajuhataja Lorrin Kim.
Kui eelnõu vastu võetakse, võivad ametnikud vajadusel mõne liigagara infonõudja kuulutada «kiuslikuks» ning piirata kaheks aastaks tema õigust omada juurdepääsu riigiandmetele.
Nord Streami mahasalatud mürgivaadid ohustavad Eestit ja Läänemerd
Marina Lohk
Postimees
17. märts 2010
Eesti majandusvööndis seire tegemiseks luba taotlev Nord Stream on varjanud tulevase gaasitrassi asukohas asuva rohkem kui 500 kemikaaliga seotud vaadi olemasolu.
Vaatide sisu pole Nord Stream uurida lasknud. Soome firma tehtud riskianalüüsi kohaselt võib meres leiduva kaaliumtsüaniidivaadi purunemisel mõne päeva jooksul mitme kilomeetri suurusel alal hukkuda vähemalt pool mereelustikust, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esindaja Ivar Puura sõnul on Nord Stream AG püüdnud Eestile pakkuda «põrsast torus», jättes Eestile esitatud dokumentidele targu lisamata Soomele veeloa taotlemiseks tänavu 8. ja 13. jaanuaril esitatud lisadokumendid - ülevaate 581 kemikaaliga seotud vaadi levikust gaasitrassil, alates kilomeetripunktist 123 Vene piiril ning lõpetades kilomeetripunktiga 498 Rootsi vetes.
Dokumentidest, mille on koostanud Ramboll Finland, selgub, et kaugjuhitava allveerobotiga filmitud 581 objekti on jagatud nelja riskiklassi: 0 - sisu ühenduses mereveega (367 tükki); 1 - sisu osaliselt ühenduses mereveega (93 tükki), 2 - seinas auke, sisu tõenäoliselt ühenduses mereveega (39 tükki), 3 - terved vaadid (82 tükki). Vaatide ruumala on 15-300 liitrit, enamikul 200 liitrit.
Ehkki enamiku katkiste vaatide puhul on kirjelduses viidatud, et vaadi sisu on osaliselt lekkinud, kuid vaadis on sisust jälgi, ei ole võetud ühtegi proovi vaatide sisu keemilise koostise analüüsiks.
Ainete lekkimiskiirust on hinnatud kaaliumtsüaniidi puhul kolmele-neljale päevale, teistel 140 ja enamale aastale. Samuti on selles analüüsis tehtud järeldus, et kaaliumtsüaniidi vaadi äkilisel purunemisel võib akuutse ohu ala olla teoreetiliselt 4 ruutkilomeetri suurune.
Tavalise lekke puhul on akuutse ohu ala hinnatud 150 meetrist 1,7 kilomeetrini. Aruanne konstateerib nii aeglase kui kiire lekke kohta: «Mõju on siiski lühiajaline, kuna kogu vaadi sisu lahustub umbes nelja ööpäeva jooksul ning seejärel tsüaniid lahjeneb meres ning tasapisi hajub.»
Kemikaalivaatide riskianalüüsis ei ole arvesse võetud miinilõhkamiste mõju. Miinilõhkamise allhanget teostanud Briti firma Bactec International katkestas mullu hilissügisel tööd pärast nelja miini lõhkamist teadmata asjaoludel.
Puura sõnul tekkis ajakirjanduse andmeil seal probleeme nii hüljeste peletamise kui lõhkeseadmete detoneerimisega. Eesti ei ole saanud juba toimunud miinide lõhkamise seireraportit, Soome keskkonnaministeeriumist on üldsõnaliselt vastatud, et lõhkamine ebaõnnestus.
«Nii Nord Stream AG kui Soome riigi ametkonnad on hoidnud pikka aega nii Soome, Eesti kui kogu Euroopa avalikkust ning kõiki Eesti riigi institutsioone teadmatuses võimalikest riskidest Läänemere merekeskkonnale ja inimeste tervisele, varjates materjale, mida tulnuks kompleksselt hinnata Espoo keskkonnamõjude raportis, kaardistades korraga miinilõhkamise ja kemikaalivaatide võimalikku koosmõju,» ütles Puura.
Tema sõnul on samuti puudulik informatsioon miinide ja merepõhja kemikaalivaatide probleemide kohta Venemaa territoriaal- ja majandusvetes, Rootsi vetesse Gotlandi lähedale 1991-1994 Liepaja sõjasadamast uputatud kemikaalide kohta ning miinide, sõjamürkide ja kemikaalide kohta Taani vetes Bornholmi lähedal.
EL nõuab Eestilt põllumajandusraha tagasi
Laura Raus
E24
17. märts 2010
Euroopa Komisjon nõuab Eestilt tagasi ligi pool miljonit krooni mittesihipäraselt kasutatud ELi põllumajandusraha.
Eesti eksimuseks oli Euroopa Komisjoni teatel rahaliste maksimummäärade ületamine.
Juhtunu puudutab 2008. aastat, kui Eesti maksis tehnilistel põhjustel lubatust pisut enam ühtset pindalatoetust, selgitas Hindrek Riikoja põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. Eesti arveldas ülemakstud summad Eurooopa Komisjoniga ära samal aastal ning täna täiendavalt mingit raha loovutama ei pea. Üheltki põllumehelt või maaomanikult selle pärast raha tagasi ei küsita, kinnitas Riikoja.
Tagasimakse peavad tegema ka Belgia, Bulgaaria, Küpros, Taani, Saksamaa, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia ja Rootsi.
Kokku nõuab Euroopa Komisjon liikmesriikidelt tagasi põllumajandusraha summas 346,5 miljonit eurot.
Kuna raha kasutamine ei ole olnud vastavuses ELi eeskirjadega või on
põllumajanduskulude kontrolli kord olnud ebakohane, suunatakse summad tagasi ELi eelarvesse.
Kõige suuremad tagasinõuded tabasid Kreekat ja Poolat. Kreeka peab tagastama 105,5 miljonit eurot puuvillasektori nõrga kontrollisüsteemi tõttu ja 18,5 miljonit eurot maaelu arengumeetmete ning tõsiste ja pidevate puuduste tõttu ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis. Poolalt nõuab Euroopa Komisjon tagasi 92 miljonit eurot mitmete piirkondliku abiga seotud puuduste tõttu.
Hindade tõstmata jätmine eurole üleminekul on ettevõtjatele vabatahtlik
Gert D. Hankewitz
E24
17. märts 2010
Eesti eurole ülemineku meeskond on koostamas ausa hinnakujunduse lepingu, millele allakirjutajad lubavad euro varjus hindu mitte tõsta. Lepinguga liitumine on aga ettevõtjatele vabatahtlik.
Eesti eurole ülemineku koordinaator Anne Sulling tutvustas täna toimuval majanduskonverentsil «Mida euro toob?», kuidas toimub kroonide vahetamine eurodeks.
Sulling avalikustas vabatahtliku lepingu, mis näeb ette, et ettevõtjad, kes sellele alla kirjutavad lubavad euro varjus hindu mitte tõsta. See kehtib praeguste andmete järgi kaks kuud enne ja pärast 1. jaanuarit 2011. Lepinguga liitumine on Sullingu sõnul vabatahtlik, mis tähendab, et kes tahab varjatult hindu tõsta, on vaba seda tegema.
Need ettevõtjad, kes siiski lepingule alla kirjutavad on kohustatud ka krooni õiglaselt euroks konverteerima. Neid, kes seda rikuvad, ootab trahv tarbijakaitseametilt, kes selle üle järelvalvet teostab.
Leping on praegu Kaubandus-Tööstuskojas väljatöötamisel. Küsimusele, kui palju ettevõtjad on andnud märku, et on valmis sellega liituma, ei osanud Sulling vastata, kuid arvas, et koda koostab selle nii, et nende liikmed sellele alla kirjutaksid. «Majanduslangus on kõige parem aega eurole üleminekuks, sest praegu puudub surve hindade tõstmiseks,» sõnas naine intervjuus E24-le.
Sulling lisas, et kui otsus Eesti eurotsooni vastu võtta langetatakse, saab alates oktoobrist hoiupõrsad panka viia ning pangad peavad mündid teenustasuta ümber vahetama. Ühtlasi peavad ettevõtjad 5 kuud enne ja 6 kuud pärast 1. jaanuari 2011 näitama hindu kahes vääringus. Neid, kes seda ei tee, ootab 40 000 kroonine trahv.
Sulling toonitas, et praegusel hetkel ei ole mingeid märke, et eurole üleminek toimuks praegusest erineva kursiga.
Tallinna müügimaksu kogumist hakkavad jälgima haldurid
Merike Tamm
Urmas Tooming
Postimees
16. märts 2010
Tallinna linnavalitsus kavatseb alates 1. maist nimetada ettevõtlusameti reklaamimaksu osakonna ümber reklaami- ja müügimaksu osakonnaks ning luua sinna kaks müügimaksu halduri ja kaks müügimaksu konsultandi ametikohta.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et nelja uue ametikoha loomine ei tähenda linnavalitsusele sisuliselt mingit kulu, kui arvestada, et müügimaksust loodab linn tänavu eelarvesse juurde saada 150 miljonit krooni.
Võrk mainis, et müügimaksu haldamise küsimustes edeneb koostöö maksu- ja tolliametiga (MTA) ladusalt. See on kindel, et maksu hakkab koguma MTA, kuna neil on selleks suured kogemused.
Ettevõtlusameti juures 1.maist tööle hakkavad ametnikud hakkavad pidama järelvalvet müügimaksu kogumise üle. MTAga peetavate läbirääkimiste järgi lasubki pealinnal just järelvalve kohustus.
Võrk ütles, et 1. maiks peaksid ka läbirääkimised MTAga lõpule jõudma ning kõik vajalikud dokumendid on selleks ajaks linnavolikogusse esitatud. See on eeldus, et 1. juunist võib Tallinn müügimaksu kehtestada.
Linnavalitsuse määruse järgi on müügimaksu maksuhaldur ettevõtlusamet, mistõttu on vajalik ameti koosseisu moodustada ka vastav struktuuriüksus ja luua ametikohad.
Müügimaksu haldurite põhiülesanneteks saab kontrollide läbiviimine, rikkumiste tuvastamine ja tasumisele kuuluvate maksude määramine, seadusega lubatud sunnivahendite rakendamine, vajadusel maksualase informatsiooni kogumine ja osalemine vaide- ja kohtumenetlustes.
Müügimaksu konsultandid hakkavad maksumaksjaid nõustama telefoni teel ja teenindusbüroos, vastama järelepärimistele ja viima läbi menetluseta kontrollitoiminguid.
«Loodava osakonna põhiülesanded on linna reklaamitegevuse koordineerimine, linnale kuuluvate ehitiste pindade reklaamitegevuseks kasutusse andmine, reklaami- ja müügimaksu haldamine, maksukohustuslaste nõustamine, maksudeklaratsioonides esitatud andmete kontroll ja karistuste kohaldamine rikkujate suhtes,» selgitas Võrk.
Laiendatud funktsioonidega osakonna koosseis suureneb kokku viie ametikoha võrra, seega on alates 1. maist reklaami- ja müügimaksu osakonna koosseisus 11 ametikohta.
Hinna ja tarbijakaitse teenistuse tarbijapoliitika osakonna koosseisust kustutatakse täitmata tarbijakaitse konsultandi ametikoht ning moodustatakse selle arvel 1. maist reklaami- ja müügimaksu osakonna koosseisu arenduse juhtivspetsialisti ametikoht.
Eesti soovib uue gripi vaktsiini ülejäägi WHO-le annetada
Merike Tamm
Postimees
16. märts 2010
Sotsiaalministeerium kaalub uue gripi vaktsiini ülejäägid kas tagastada tootjatele või annetada Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) teiste abi vajavate riikide jaoks.
Kuna järgmiseks talveks töötatakse välja uus hooajaline gripivaktsiin, jääb ilmselt suurem osa Eestile ostetud uue gripi vaktsiinist üle.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai ütles, et kavas on arutada vaktsiinitootjatega, millised oleks võimalused ülejääva vaktsiini tagastamiseks neile. Täpsemalt ei soovinud ta ettepanekuid kommenteerida, sest kohtumisi pole veel toimunud.
Samuti tehakse ettepanek annetada üle jäävad kogused WHO-le.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni esindaja Eestis Jarno Habichti sõnul on humanitaarabi koordineerimine WHO üks ülesannetest. Organisatsioon püüab viia vaktsiini paljudesse riikidesse, et need oleks õiglaselt kättesaadavad.
«Praegu käivad läbirääkimised pisut enam kui 10 riigiga, kes on kas tegemas või kaalumas uue gripi vaktsiini annetamist WHO-le,» sõnas Habicht. Eesti pole ametlikku ettepanekut veel teinud.
Kui WHO esimene eesmärk oli tagada vaktsiini kättesaadavus madala sissetulekuga riikides, siis nüüd on see laienenud ka keskmise sissetulekuga riikidele. «See tähendab, et paljuski liigub vaktsiin väljapoole Euroopa regiooni - Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse, kus selliseid riike on.»
Habichti sõnul on praegu maailmas veel palju riike, kuhu uue gripi vaktsiin üldse jõudnud pole. Seejuures mitmetele madala sissetulekuga riikidele on WHO doonorabi korras juba vaktsiini võimaldanud.
Uue gripi vastu vaktsineerimine jätkub
Eesti ostis mullu detsembris ja jaanuaris kokku 250 000 doosi uue gripi vastast vaktsiini, mida võimaldatakse kõigile tasuta. Kui palju vaktsiini täpsemalt üle jääb, selgub aprillis, kui tervishoiutöötajad edastavad lõplikud vaktsiinide kulaaruanded.
Terviseameti andmetel oli veebruari lõpuks vaktsineerimisi tehtud alla 50 000.
Järgmiseks hooajaks töötatakse välja uus hooajaline gripivaktsiin. WHO on andnud soovituse arvestada sellesse ka pandeemilise gripi A/H1N1 viiruse tüvi. «Nii kaua, kuni WHO ei tühista gripipandeemiat, jätkatakse Eestis ka pandeemilise gripivaktsiini kasutamist,» lisas Kadai.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja lisas, et pandeemilise gripi A/H1N1 vaktsiinid on näidustatud kasutamiseks gripipandeemia korral, seega saab neid kasutada nii kaua, kui pandeemia kestab. «Hetkel ei ole WHO pandeemiat tühistanud.»
Venezuela president tahab piirata interneti kasutamist
Jürgen Tamme
Postimees
15. märts 2010
Venezuela autoritaarne riigipea Hugo Chávez kutsus üles seadma piiranguid internetile.
«Internet ei saa olla avatud, kus saab kõike öelda ja teha. Iga riik peab kehtestama oma reeglid ja normid,» kinnitas Chávez, kelle sõnul jagab tema arvamust ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, vahendas Reuters.
Chávez viitas veebilehele Noticierodigital, mis ekslikult avaldas uudise Cháveze lähedase liitlase Venezuela ministri Diosdado Cabello mõrva kohta. Presidendi kinnitusel edastas portaal valeandmeid kahe päeva jooksul.
«Me peame tegutsema. Me palume abi peaprokurörilt, sest see on kuritegu. Mul on andmeid, et see lehekülg avaldab perioodiliselt lugusid, mis kutsuvad üles riigipöördele. Seda ei saa lubada.»
1992. aastal ebaõnnestunud riigipöörde organiseerimises osalenud ja vangis istunud Chávez tõusis Venezuela presidendiks 1998. aastal toimunud valimiste järel.
Möödunud aastal kümme aastat tema saamisest riigipeaks. Tema juhtimisel on vastu võetud mitu uut põhiseadust, mis on tal võimaldanud riigipeana jätkata ja oma võimuvolitusi laiendada.
Soome politsei kasutas jõudu eestlastelt vereproovi võtmiseks
Mari Kamps
Postimees
14. märts 2010
Soome politsei pidi kasutama jõuvõtteid, et arvatavalt roolijoodikust eestlaselt võtta ööl vastu tänast Lappeenrantas vereproov.
Politseipatrull pidas 1975. aastal sündinud Eesti mehe kinni kella 02.30 paiku, vahendas Aamulehti.
Alkomeeter näitas autoroolis istunud mehel 1,9-promillist joovet. Ta keeldus andmast vereproovi ja puhumast täiendavalt alkomeetrisse.
Lõpuks pidi politsei kasutama vereproovi võtmiseks jõuvõtteid.
Meest kahtlustatakse purjus peaga autojuhtimises ja ametiisikule vastuhakus.
Nõukogu: aeg eutanaasia seadustamise aruteluks on küps
Berit-Helena Lamp
Tarbija24
14. märts 2010
Eesti Bioeetika Nõukogu on kindel, et aeg on küps eutanaasia seadustamise teemal arutelu alustamiseks.
Homme asubki Eesti Bioeetika Nõukogu sotsiaalministeeriumis esmakordselt arutama eutanaasia teemat, vahendas ERR Uudised saadet «Aeg luubis».
Eesti Bioeetika Nõukogu esimees professor Hele Everaus andis Tartu Ülikooli arstiteaduskonda lõpetades arstide vandetõotuse 1977. aastal ning kogu oma senise töö-aja jooksul pole ta kohanud ühtegi patsienti, kes oleks avaldanud soovi, et tal aidataks siit ilmast lahkuda.
Kuigi Hippokratese vande algtekstis on lause, ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub, on see preaeguses maailmas pisut iganenud. Hele Everaus kinnitab, et tema ei teeks mürgisüsti ka siis, kui see seadusega lubatud oleks, kuna see oleks abistamise asemel kergema tee otsimine.