30. mail toimub Juvenaalse Justiitsia vastane meeleavaldus

30 mail toimub ülemaailmne miiting Juvenaalse Justiitsia vastu, mis hakkab toimuma Norra saatkondade ees. Osa võtab üle 15 riigi. See toimub ka Tallinnas, kell 12:00, aadressil: Harju 6. Kutsume teid üles näitama oma kodanikupositsiooni ja toetada kõigi jõududega antud üritust. Me loodame teie abile kaasata võimalikult rohkem inimesi selle aktsiooniga. Palun levitage seda teavet oma teabekeskkonnas. Tulge koos perekonnaga ja sõpradega. Info tel: 535 77777

Eesti vanemad

Kas võimud ei tundnud Pariisis ohtu ära?

Pärast peaaegu iga terrorirünnakut süüdistatakse luureteenistusi läbipõrumises.

Tõepoolest, eelmise nädala kurjategijad olid teada mitte ainult Prantsuse, vaid ka teiste Euroopa riikide ja USA vastavatele asutustele. Üks neist oli käinud Jeemenis, teine püüdnud minna Iraagi pühasse sõtta ja istunud pühasõdalaste värbamise eest vangis ning kolmas vabanes hiljuti vanglast, kus ta oli selle eest, et püüdis korraldada ühe teise terroristi trellide tagant vabastamist.

Charlie Hebdo tapatalgud sooritanud vennad Chérif ja Said Kouachi, koššerpoes pantvange võtnud Amedy Coulibaly ja tema naistuttav Hayat Boumeddiene olid omavahel seotud ja kuulusid ammu teada olevasse Euroopa pühasõdalaste võrgustikku. Chérif oli vanglas sõbrunenud al-Qaidaga seotud Djamel Beghaliga, kes omakorda tundis Londonis Finsbury mošees tegutsenud radikaalset vaimulikku Abu Hamzat. Said sai 2011. aastal Jeemenis sõjalise väljaõppe ja ühtlasi kohtus mõjuka vaimuliku Anwar al-Awlakiga. Too oli kõrge tegelane Araabia poolsaare al-Qaida (AQAP) nimelises rühmituses, mis on võtnud endale vastutuse ka Prantsusmaa eelmise nädala rünnakute eest.

Eesti Päevaleht

Natuke Anwar Al-Awlakist: Al-Qaeda peaideoloog kutsuti peale 11. septembrit Pentagoni

VIDEO: Politsei ja lastekaitsetöötajad viivad probleemsest suurperest lapse minema. Miks?

Sotsiaalmeedias levib video, kus politseinikud viivad ära ühe alaealise lapse. Esmapilgul mõnevõrra jõhkrana tunduva video taga on aga aastatepikkune vaidlus ühe äärmiselt suurte sotsiaalsete probleemidega pere ning kohaliku omavalitsuse vahel.

Sotsiaalmeedias isa Heiki levitatud videolt on näha, kuidas mitu politseinikku, poisi vanemad ja sotsiaaltöötajad toas omavahel räägivad. Tänavu septembris filmitud video lõpus aga võtavad kaks politseiametnikku poisist kinni ja viivad endaga kaasa. Poiss samal ajal karjub, et ta lahti lastaks.

Kuigi videolt nähtu võib tunduda mõnevõrra šokeeriv, siis ulatub selle intsidendi taust aastate taha ja on seotud ühe probleemse suurpere ja kohaliku omavalitsuse omavahelise võitlusega, millesse on paraku segatud ka viis puudega last.

Lapsed viidi sotsiaalsete probleemide tõttu minema

Nimelt otsustas Lasnamäe linnaosavalitsus 2011. aasta maikuus viia viis last ema-isa juurest Lasnamäe kodust minema. Kuues, noorim laps viidi minema sama aasta augustis kolme päeva vanuselt ema sülest sünnitusmajast ning ta hukkus lastekodus vaid pooleteiseaastasena ametliku versiooni järgi öösel omaenese oksesse lämbumise tõttu.

Põhjuseks, miks lapsed aga üldse ära viidi, oli sotsiaaltöötajate sõnul vanemate sotsiaalne toimetulematus. Näiteks on laste ema ja isa töötud ning mitmel sotsiaaltöötaja üllatusvisiidi ajal leiti eest väga haige laps. Samuti on tähelepanuväärne asjaolu, et peres on praegu teadaolevalt kokku seitse last, kellest neli sündisid üheaastase vahega. Pere noorim elab aga endiselt vanemate juures ning vanim on juba täiskasvanu.

Lisaks on praegu prokuratuuri menetluses ka kriminaalasi, milles kahtlustatakse sedasama pereisa oma kahe lapse löömises ning Delfile teadaolevalt uuriti praeguseks surnud imikuga seoses ka ühte väga julma väidetavat intsidenti.

Laste vanemad on aga need süüdistused alati tagasi lükanud ning kokkupuuted lastekaitsetöötajatega on vanemate sotsiaalmeediasse paisatud videomaterjali kohaselt lõppenud tihti mingil kujul konfliktiga.

Kohtusaaga veninud aastaid

Kohtusaaga laste saatuse pärast on aga seniajani veninud. Tallinna linn on taotlenud vanematelt täielikult hooldusõiguse äravõtmist ning asi jõudis ka välja riigikohtusse, kes aga saatis selle tagasi maakohtusse. Nimelt nõudis Eesti kõrgeim kohtuaste, et alama astme kohus peab selgitama, milliseid abinõusid tuleks laste huvides enne vanemlike õiguste ära võtmist kasutada. Nüüd ongi see asi jälle maakohtus ning perekonna advokaadi Andres Lusmägi kinnitusel peaks kohus otsuse tegema tänavu 14. novembril.

Seniks aga on perekond alates tänavu suvest pidanud toimetama kohtumääruse järgi, mis lubab muidu asenduskodus viibivatel lastel olla vanemate juures igal nädalal alates neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, koolivaheaegadel ning suvel ka asenduskodu pereema puhkuse ajal. Laste kodusolemise ajal peavad aga vanemad järgima kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ning asenduskodu pereema Merike Adamsoni hooldusjuhiseid laste kasvatamisel ja hooldamisel sealhulgas laste tervist, haridust, toitumist, riietumist, laste huvitegevust ja laste kodust arendamist puudutavates küsimustes.

Politsei: osutasime abi sotsiaaltöötajatele

Siit jõuamegi tagasi eelpool mainitud video juurde. Nimelt jõudis videol toimunud olukord politsei sõnul sellisesse faasi, kuna kohtumääruse alusel lastekodus viibima pidanud poiss oli sealt ära jooksnud ning ei soovinud alluda lastekaitsetöötajate korraldustele. Seega kutsusid lastekaitsetöötajad avaliku korra ning turvalisuse tagamiseks kaasa politsei.

Politsei sündmuskohale jõudes ei avanud aga keegi alguses ust ning kui prooviti helistada emale mobiiltelefonile, siis kuuldi korterist helinat, aga keegi avama ei tulnud. Lõpuks korterisse sisse saades oli aga pereema provotseerivalt meelestatud ning ütles korduvalt, et vabatahtlikult poiss kaasa ei tule ning teda tuleks vägisi kaasa võtta. Kuna politsei korduvale palvele poisile riided kaasa anda ja korravalvuritega kaasa tulla ei allutud, siis tuligi kohtumääruse alusel lastekodus viibima pidanud poiss kaasa võtta.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Ly Kallase sõnul on perekond neile aga tegelikult varasemast ajast juba tuttav ning selliseid ärajooksmisi on tulnud seal palju ette. “Septembris osales ka politsei esindaja ümarlaual, kus nimetatud perekonna laste hooldusküsimused taas teemaks olid,” lisas Kallas.

Kallas selgitas ka, et politsei tavaliselt sekkubki siis, kui on olemas kohtumäärus ning kui vastavad ametiasutused abi paluvad. “Kuna lastekaitsetöötajate varasem kogemus näitas, et nad üksi ei pruugi kohtumäärust rikkuva perega toime tulla ning korduvalt asenduskodust ära jooksnud lapsi tagasi toimetada, paluti turvalisuse tagamiseks abi korrakaitsjatelt,” rääkis Kallas konkreetset juhtumit kommenteerides ning lisas, et selline ametkondadevaheline abipalve on tavaline ja sellisele väljakutsele võib reageerida ka tavaline patrullpolitseinik.

Mainida tuleb ka fakti, et kõikidele lastele on kohtumääruse järgi lastekodus viibitud ajal määratud rasked puuded ning tuvastatud oluline mahajäämus arengus. Kohus määras kõigile lastele kohtupsühhiaatrilised-kohtupsühholoogilised kompleksekspertiisid, mille tulemul selgus, et laste mahajäämus arengus on põhjustatud geneetiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koosmõjust. Ekspertiiside tulemusel selgus ka, et lastekodus viibitud aeg on mõjunud positiivselt laste arengule.

Lasnamäe linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Ilja Burtsev ütles, et antud perekonnaga on LOV spetsialistid tegelenud juba aastaid.

“Laste huvidest lähtuvalt ei ole meil õigust teie küsimusi kommenteerida, sest avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus seavad meile piirangud,” sõnas Burtsev.

Delfi

“Nimelt otsustas Lasnamäe linnaosavalitsus 2011. aasta maikuus viia viis last ema-isa juurest Lasnamäe kodust minema. Kuues, noorim laps viidi minema sama aasta augustis kolme päeva vanuselt ema sülest sünnitusmajast ning ta hukkus lastekodus vaid pooleteiseaastasena ametliku versiooni järgi öösel omaenese oksesse lämbumise tõttu.” ???

Sõda on rahu
Vabadus on orjus
Teadmatus on jõud

Ning Eric Arthur Blairi kurikuulsatele ridadele lisaks veel:

Rööv on lastekaitse
Surm on elu

Kas küsimusi tekitav uus lastekaitseseadus on tehtud laste või ametnike jaoks?

Maailma rahvastiku kasvu ei mõjutaks ka suured katastroofid

Maailma rahvastiku arvu kasvu uurinud ökoloogid nendivad, et seda ei mõjutaks inimpopulatsiooni sisemise inertsi tõttu isegi üleilmsed katastroofid, mille tagajärjel hukkuksid sajad miljonid inimesed. Rahvaarvu kasvule suudaksid aga piiri panna planeerimata raseduste arvu vähendamine või üleilmne ühe lapse poliitika.

Viimastel kümnenditel on maailma rahvaarvu miljardi võrra kasvamiseks kulunud ligikaudu tosin aastat. Kuigi üldise haridustaseme tõusu ja paranenud pereplaneerimise tulemisel on hakanud kasv pidurduma, elab ÜRO prognooside kohaselt 2100. aastaks maakeral tõenäoliselt 12 miljardit inimest. Optimistlikumate prognooside kohaselt veidi enam kui üheksa miljardit. Corey Bradshaw Adelaide’i ülikoolist otsustas kolleegidega uurida, kas rahvastiku arvu kasvu on võimalik veelgi pidurdada.

Bradshaw töörühma lähtepunktiks oli populatsiooni sisemine inerts. Inimeste praegune arvukus jääb maailma rahvaarvu paratamatult oluliselt mõjutama ka tulevikus. Kliimabioloog võttis kolleegidega aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni ja USA rahvastikubüroo andmebaasid, millest võis leida nii perede suuruse, suremuse kui sündivuse kohta käivaid andmeid. Nende alusel koostatud arvutimudel ennustas, et 2100. aastaks elab maailmas 12 miljardit inimest. Suhteliselt hea vastavus ÜRO prognoosiga andis julgustust, et loodud mudel ei eksi väga palju.

Seejärel uuris Bradshaw veel üheksat erinevat võimalikku sündmuste kulgu. Nende hulka kuulusid muu hulgas esimese lapse hilisemas eas sünnitamine, eluea oluline pikenemine, globaalse mõjuga katastroofid ja rahvastikupoliitikas toimuvad muutused. Samuti uurisid nad, kuidas maailma erinevates piirkondades nähtav rahvastiku arvu kasv selle liigilist mitmekesisust mõjutab.

Töörühm nentis, et esimese ja teise maailmasõjaga ning hispaania gripi pandeemiaga võrreldavatel katastroofidel on rahvastiku arvu kasvule suhteliselt väike mõju. Isegi kui maailma rahvaarv nende tõttu lühikese aja vältel viis protsenti kahaneks, ei mõjutaks see üldist trendi väga palju.

Küll aga mõjutaks rahvaarvu uuritud stsenaariumitest olulisel määral üleilmne ühe lapse poliitika ja soovimatute raseduste hulga vähendamine. Keskmiselt ei planeerita ette iga seitsmenda lapse sündi. Kui ühe lapse poliitika rakendamisel stabiliseeruks maailma rahvaarv kaheksa miljardi juures, siis planeerimata rasedusega seonduva probleemi lahendamisel jääks maailma rahvaarv sajandi lõpus seitsme miljardi piirimaile.

Töö autorid märgivad, et iibe langus ei vii tõenäoliselt majanduse kokkukukkumiseni. Kui rahvastiku arv kasvab, peab töövõimeline elanikkond pidama üleval rohkem alaealisi. Rahvaarvu kahanemisel on suurem aga vanemaealiste osakaal. Mõlemal juhul peab ühte vanemaealist või alaealist ülal pidama 1,5-2 töövõimelist inimest.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

ERR

Peale selle artikli lugemist tasub KINDLASTI vaadata seda video:

Ja lugeda neid kahte Vanglaplaneedi artiklit:

Legaalsed mürgid

Globaalne soojenemine